berliini trahteri
ajalugu
AJALOOLINE BERLIINI TRAHTER
TOIDUKULTUUR RAKVERES ALATES 1866
Üle kahe sajandi tagasi talutati Berliini hoone platsil loomi mõisa karjamaale. Ei mingit glamuuri ega õhtust õlletamist.
Kui Rakverest sai 1783. aastal kreisilinn, hakkas kant tasapisi ka linnakuks muutuma. Berliini Trahteri ala on läbi aegade kuulunud rikastele ja edukatele. Alguses oli puulobudikuga kinnistu omanik kõige varakam rakverelane Johan Andreas Rosenmarck, hiljem leskproua Sophie Juliana Baroth.
Ajajoon
1864
kerkivad uued hooned
Berliini Trahteri kinnistule kerkivad vana puulobudiku asemele uued hooned. Kinnistu omanikus saab Peipsi-äärne vanausuline Semjon Babin.
1866
Berliini Trahteri sünd
Aastat 1866 võib lugeda Berliini Trahteri alguseks, sest juba siis märgiti ajalooürikutesse, et Babini majas tegutses trahter nimega Berliin.
Trahteri rentnik Pavel Pervoi oli legendi järgi omamoodi mees, linna suurim kõrtsipidaja ja päris varakas mees.
1877
Vahetub Berliini trahteri krundi omanik
1887. aastal omandas krundi vene kaupmees Ivan Filipi poeb Blächin. 11 aastat hiljem lõppes Berliini Trahteri kuulsusrikas teekond suures põlengus, mis sai alguse hobupostijaama trahterist Plevna. Ühes numbritoas läks petrooleumilamp ümber ja süttis põleng, mis hävitas tänava lõpuni kõik puitmajad, sealhulgas Berliini.
1889
Algab uue Berliini Trahteri maja ehitus
Juba aasta peale põlengut visandas Rakvere tuntuim ehitusinsener-arhitekt Friedrich Ferdinand Modi uue trahterihoone projekti. 1889. juunis kiitis linnavalitsus selle heaks ja algas ehitus. Seekord enam puiduga ei riskitud ning uut hoonet hakati ehitama telliskividest. Majja tulid elukorter, trahteriruumid, köök, piljardiruum, numbritoad ja veel mõned väiksemad abiruumid. Modi projekteeritud hoone on tänase Berliini Trahteri lõunapoolne osa kuni tulemüürini. See on püsinud üle 130 aasta.
1930
Hoones tegutsevad kauplused
20. sajandi alguses ehitas uus majaomanik Aleksander Eduard Rossman hoonet põhja suunas pikemaks. 1930. aastail oli majas üheaegselt neli kauplust. Teine maailmasõda tegi omad ümberkorraldused ja nii tekkisid hoone vanemasse osasse võõrastemaja Põllumeeste Kodu ja söökla Tervis. Maja põhjapoolses osas oli esialgu kauplus, hiljem piimabaar.
1994
Berliini Trahteri majal uued omanikud
Hoone võõrustas veel erinevaid ärisid, kuni 1994 aastal sai maja omanikuks Tõnu Läänemets. 1998. aastal võttis pinna rendile ettevõtja Roman Kusma, kes avas seal taas Berliini Trahteri. 2003 aastal müüs ta firma trahteri baarmenile, kes 2008 aastal tegevuse lõpetas.
2013
Roman kusma teine tulemine
2013. aastal nägi ettevõtja Roman Kusma tühjaks jäänud hoones taas võimalust vana armastus lõkkele puhuda ning aasta hiljem avas Berliini Trahter taas uksed linnarahvale. Täielikult renoveeritud õdus toidukoht on Rakveres tundud toekate ja imemaitsvate roogade poolest
